Kaks nädalat on möödunud spordiseminarist. Teemad on nüüd läbi seeditud.
Püüan anda ülevaate, mis toimus 27. novembril Haapsalu Kultuurikeskuse rõdusaalis, Läänemaa spordiseminaril. Kuhu siis liigud, Läänemaa?
Seminari esimese osa ettekanded olid nii riigi kui kohalikult tasandilt.
Kultuuriministeeriumi esindaja Jarko Koorti ettekandes oli rõhk 18.veebruaril 2015 Riigikogu poolt heaks kiidetud dokumendil “Eesti spordipoliitika põhialused 2030“. Üleriigilise eesmärgi ja prioriteetsete arengusuundade tutvustamise kõrval toodi kohalolijatele välja ka olulisemad väljakutsed: vähene ja vananev rahvastik, vähe tervena elatud eluaastaid, liikumisaktiivsuse madal tase, ülekaalulisus, linnastumise kasv.
Füüsilise aktiivsuse globaalne trend 2001-2016 näitab pidevat langust. Eurobaromeeter 472 Sport and Physical Activity +WHO 2016 põhjal saab öelda, et 48% eestlastest ei tegele üldse spordi ega liikumisharrastusega ja 51% on rasvunud või ülekaalus. Need on faktid! Kas positiivsemaid trende aitab teostada treenerite tööjõukulude toetus, regionaalsete tervisekeskuste toetus, noortespordi toetused, maakonna spordiliidu toetus?
Riik soovib jätkuvalt valdkonna arengusse panustada, ka maakondade kaudu. Oodatakse suuremat paanust ja koostööd ka KOVide poolt.
Eesti Olümpiakomitee esindaja Peeter Lusmägi esitles 2019. aasta tulemusi Täiskasvanute kehalise aktiivuse uuringust. Sellest tuli välja, et 82% küsitletutest ei osalenud 2019. aastal tervisespordiüritustel. Aastatele tagasi vaadates on väikeseid kõikumisi, kuid olukord on sarnane olnud mitmeid aastaid. Kuidas kujundada liikumisharrastus elustiili lahutamatuks osaks? Kui palju aitavad kaasa propagandaüritused ja reklaamid? Kui palju peame rajama jõulinnakuid või valima sportlikke peresid? Milliseid üritusi peaks tegema ja milliseid mobiilirakendusi kasutada? Kas saab abi olema liikumisharrastuse treeneri kutsest? Millist rolli oodatakse maakonna spordiliidult? Kas sellest aitab, et jõuda tervelt elatud aastatega Euroopa keskmisele tasemele?
Tarmo Volt EMSL Jõud peasekretärina tutvustas organisatsiooni ajalugu, rolli ja tegevusi piirkondlike spordiliitude katusorganisatsioonina.
Kohalike omavalitsute ettekanded olid head ja ülevaatlikud hetkeseisu tabamiseks.
Kõik ettekanded andsid oma panuse mõttearenduseks maakonna spordi arengusuundade aruteludele.
Maakonna statistilise ülevaate andis Eesti Spordiregistri ilmunud raamatu põhjal Läänemaa spordiliidu tegevjuht Ülle Lass. Huvitavad faktid on leitavad allpool oleval lingil.
Teemalaudades arutleti teemadel: Sport ajas ja lugudes, Liikumisharrastus, Juhtimine ja koostöö ning Ressurss. Igast teemalauast tuli huvitavaid mõtteid edasiarendamiseks, millest iga lauajuht tõi välja kaks olulisemat punkti. Liikumisharrastuse teemalauas oldi arvamusel, et puudu on endiselt kergliiklusteedest. Samuti peaks rohkem panustama liikumisjuhendajate palkamisele. Ressursi teemadel arutleti inimeste, raha ja baaside kontekstis puudutavatel teemadel. Oluliste asjadena rõhutati treenerite kvalifikatsiooni ja kaasamist üldiselt. Sport ajas ja lugudes pakkus arendamiseks traditsiooniliste aladelt kasvanud legendide meenutamist. SPordiinimeste arvates on ajakirjandus kaootiline spordilugude avaldamisel. Kiitust sai Läänela veetud projekt, mille raames valmis film ja raamat parimatest sportlastest. Juhtimise ja koostöö teemalauast kasvas välja ettepanek struktuuri oluliseks muudatuseks. Ettepanekuna toodi välja, et spordiliidul võiks olla maakonna spordispetsialistid KOVide suunal, ühine raha ja rahastamine.
Spordiseminar läks osalejate arvates igati korda. Sai ju kuulda huvitavat infot. Siit edasi saabki vaid küsida, et kuhu liigud Läänemaa?
Kõikide töölaudade materjalidega saab tutvuda spordiliidus.
Ettekanded leiad SIIT
Ülle Lass
