Jooksupidu Kullamaal
Tekst Aivo Paljasmaa
Kullamaa 32. maijooksul oli 162 osavõtjat.
Kujutage ette, et sõidate näiteks pealinnast Kullamaale ja stardite 10 kilomeetri võidujooksule mööda kohalikke käänulisi teid. Päike paistab ja linnud laulavad. Äkki mingi ootamatu lõhn (kui pehmelt väljenduda, sest tegelikult tundub see haisuna)!
Linnainimestel hakkab jooksusamm takerduma, mõni jääb lausa seisma. Üle traataia vaatavad talle otsa mitu paari suuri ja niiskeid lehmasilmi. Siin seal karjamaal lebavad lehmakoogid, mis ongi aroomi tekitajad.
Köhival jooksusellil hakkab aegade hämarusest meenuma tema kaugete esivanemate eluolu ja ta silkab rõõmsal sammul edasi. Vaat see on õige nostalgia, muigab ta õndsalt ja lisab aga jooksusammu.
Seni kirjapandu on suuresti minu fantaasia, aga usutavasti on see üsna tõelähedane. Möödunud laupäeval peeti Kullamaal paar aastat varjusurmas olnud traditsiooniline maijooks.
Põhidistantsiks oli 10 kilomeetrit ja paaril esimesel vedas gruppi Eesti 2017. aasta maratonimeister (aeg 2:28.15) Argo Jõesoo. Võntkülas elav 33-aastane jooksumees andis lootust enamaks, aga vigastused on tänaseks hoogu maha võtnud. Lisaks ka oma talutööd (viljapõllud, metsad ja lisaks 400 lammast), mis samuti energiat nõuavad. Laps ja elukaaslane nõuavad samuti oma.
Kolmandal võistluskilomeetril läks ette 25-aastane tartlane Riho Kirsipuu, kes edumaad kasvatades jõudis finišisse ajaga 33.51. Jõesoo kaotas teisena talle 1.50.
Absoluutarvestuse kolmanda koha saavutas kõigest 17-aastane Tallinna noormees Georg Ott ajaga 36.22. Finišis ootas teda rahuloleva pilguga isa, kunagine pikaaegne Kullamaa vallavanem Jüri Ott.
Paar meest tuli veel ja siis jõudis lõpusirgele väga nõtkel jooksusammul Eesti 2018. aasta meister 10 000 meetri staadionijooksus Kaia Lepik. Tema aeg 39.16 jäi paljudele meestele ainult unistuseks. Naiste absoluutarvestuse teine oli Katrin Lehtpuu ja kolmas Triin Peterson.
Absoluutvõitjatele olid ilusad karikad valmistanud firma Särka Sport. Ka medalid, mida jagus kõigi vanuseklasside kolmele parimale. Ka kõige tillematele, kuni 3-aastastele pisipõnnidele.
Lapsed jooksid päeva rõõmsaks
Pisipõnnide 60 meetri jooks oli omaette vaatepilt, sest nad vudisid koos vanematega. Oi kuidas nad pisijõnglasi ergutasid, aga üle lõpujoone jõudsid kõik.
Suurematel lastel oli kolm vanusegruppi ja nende võitlusvaim ajas üle ääre. Võitjad olid muidugi rõõmsad, aga mõnel kaotajal tikkusid ka pisarad silmi.
Eriti jäi meelde üks tüdruk, kes üle lõpujoone tuli küll viimasena, aga seda võis põhjustada mütsikaotus keset jooksu. Ta jooksis siis mitu meetrit tagasi, pani mütsi uuesti pähe ja lippas siis edasi. Lapsi oli Läänemaa igast kandist kohale tulnud ja kaugemalt ka. Nende jooksud andsid kogu päevale helge ja rõõmsa värvi.
10 kilomeetrit läbisid ka kepikõndijad, kellega koos läksid rajale ka mõned lustijooksjad – matkajad. Nende marsruut ei kattunud päriselt võidujooksjate trassiga, aga vahepeal said rajal kokku küll. Nende jaoks oli avanud väravad ka Koluvere lossi praegune omanik Aivar Reivik. Osalejad said nautida ajaloolise lossi pargiilu. Korraldajad olid sinna asetanud lauakese spordijookide ja näksidega. Mõned abielupaarid jalutasid nagu noorusajal ja neil polnud kiiret kuhugi. Näiteks võistluse peasponsori Kadarbiku Köögivili suuromanik Veiko Pak (kunagine Eesti koondise mees orienteerumises) koos kalli kaasa Anneliga. Käsikäes ja näod naerul jõudsid nad lõpuks Kullamaa spordiplatsile tagasi. Toomas Ellmann, suur triatloniharrastaja ja kes varustas võistlejaid spordijoogiga ning kes pani ülesse stardikaare, läks matkama koos abikaasa ja lapsevankriga, milles oli muidugi ka maimuke.
Väga käbedalt läbis selle raja aga endine Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus, kes sai ka eriauhinna. Kullamaa osavald ulatas eriauhinnad aga oma parimatele jooksjatele Marten Jõeveele ja Kristina Matveile. Kuna jooksupäeva ametlik korraldaja oli MTÜ Risti spordiklubi, siis ristilaste eriauhind kuulus Pearu Ojamäele.
Lauri Tanner ja kompanii
Peakorraldaja oli Risti spordihing, 42-aastane Lauri Tanner. Igapäevaselt on ta Eesti kaitseliidu kooli nooremallohvitseride kursuse ülem. Militaarne taust on tal muljetavaldav, sest seitsmel korral on ta käinud rahukaitse välismissioonidel.
„Lauri käis mulle mitmel korral peale nagu uni, et äratame selle maijooksu jälle ellu,” rääkis Kullamaa spordielu elav legend Mai Jõevee. „Lõpuks andsin järele ja hakkasin ka neid vanu aegu elustama.”
Jõevee eestvedamisel alustati maijooksuga 1988. aastal ja põhidistantsi pikkuseks oli siis 16 kilomeetrit. „Osavõtjaid oli üle paarisaja, aga saime hakkama. Kullamaa kooli kõik õpetajad olid rakkes. Muidugi olid ka meil kavas erineva pikkusega lastedistantsid. Aga nii uhkelt, nagu Lauri täna korraldas, me ei suutnud ja järgmisel aastal lähen ma ise teda pehmeks rääkima, et teeme aga jälle.”
Tanner ise oli kogu päeva jooksul nagu elavhõbe, olles ise ka starteri rollis.
„Tegelikult korraldan ma sellist asja esimest korda oma elus, aga eks ma olen üsna palju käinud võistlejana mitmel jooksul,” rääkis Tanner. „Väga tihti näen korraldajate hooletust ja lohakust võistlejate suhtes, asjatut venitamist eriti lõpetamisel ja täna püüdsin ise seda kõike vältida.”
Tanner sai palju kiita, aga ta ise kiitis väga kahte inimest „Lisli Pak on suure organiseerimisvõimega ja sponsorite otsimisel oli ta asendamatu. Auhindu jagus tegelikulut kõigile, ka kõige viimastele ja lisaks 11 sponsorile toetasid päeva finantsiliselt Lääne-Nigula vald ja spordiliit Läänela. Peep Jõevee on muidugi nähtus omaette. Võistluspäeva hommikul kell neli hakkas ta juba radasid märgistama ja kõike muud võistluspaika kohale vedama.”
Peep Jõevee on samuti Kullamaa elav legend ja suurte kogemustega võistluste oraniseerija. Kullamaalastel oli väga innukas abivägi. Näiteks Viive Karnau, Reneti Priimägi ja veel mitmed teised.
Igatahes läks päikseline päev igati korda ja osalejad lahkusid õdusalt Kullamaa keskkooli spordiplatsilt Feliks Kusmanni ehk diskor Felixi muusikamasinast kõlavate lustlike helide saatel.
