Mart Liigand

RAAMATUST “LÄÄNEMAA KERGEJÕUSTIKU AJALUGU 1920-2023”
Tekstide autor Jaanus Getreu

MART LIIGAND – KULDNE KAUGUSHÜPPAJA, SERVA PIDI LÄÄNEMAAGA SEOTUD

Mart Liigand (sünd 9.07.1949 Tallinnas) on Eesti nimekamaid kaugushüppajaid, kelle isiklik tippmark on 7.66. Läänemaaga oli ta otseselt seotud vaid napilt neli aastat (1972-1976), kuid suutis sellegipoolest endast märgi maha jätta.

Tema sportlastee algas 1962. aastal, kui ta läks vanema venna Jüri eeskujul Viktor Vaiksaare juurde kergejõustikutreeningule. Enne seda oli ta mõnda aega tennist mänginud. Omavanuste  poiste hulgas paistis ta silma kiiruse poolest ja hüppas hästi kaugust.

Juunioride vanuseklassis harrastas ta mõnda aega Melbourni olümpiamängude neljanda mehe, Uno Palu. käe all ka kümnevõistlust.

„Esimesel Eesti-Rootsi maavõistlusel võitsin kümnevõistluses juunioride hulgas esikoha,” võib ta uhkusega meenutada. Hiljem jäi ta truuks kaugushüppele ja treenis iseseisvalt.

Haapsalu staadion

Haapsallu tuli Liigand pärast TPedI lõpetamist 1972. aastal, kui oli abiellunud siinse neiuga. Alguses töötas ta Haapsalu I keskkooli võimlemisõpetajana, aga siis tuli

sõjaväekutse: „Nõukogude armees teenisin neli kuud. Kuna  kuulusin Dünamo spordiklubi alla, siis sain seda aega sisustada laagrites ja võistlustel,” meenutab Liigand.

Pärast vabanemist läks ta tööle Haapsalu spordikooli, kuhu tuli ka tolle aja parim tõkkejooksja Enn Kaup.

„Saime oma hommikused treeningud ühendada ja nii koos trenni teha,” räägib Liigand.

Selline paaris harjutamine oli edukas. Kaup tuli 1974. aasta suvel Eesti meistriks tõkkejooksus, Liigand aga võttis samadelt meistrivõistlustelt kaugushüppes tulemusega 7.44 hõbemedali.

„Mäletan, et Haapsalu spordijuht Arvo Madiberg korraldas meile sel puhul vägeva vastuvõtu,“ muigab Liigand.

Haapsalu kergejõustiklaste elu tegi üksjagu keeruliseks see, et kohalik staadion oli väga kehvas seisus: „Mäletan, et staadion oli täielik karjamaa,” ütles Liigand.  

Sellele vaatamata on treener Liigandi käe alt tulnud mitmeid heal tasemel kergejõustiklasi. Näiteks Aare Aru, kelle isiklik rekord kauguses oli 7.46 ja kes kuulus Eesti koondisse, või sprindimees Veiko Tishler.

1976. aastal lahkus Liigand Haapsalust ja asus tööle Tallinna spordiinternaatkooli. Ta mäletas, kuidas jageles Haapsalus Endel Nelisega, et kes millisest klassist lapsi trenni kutsuda tohib.

„Nelis oli kahtlemata väga professionaalne treener ja Haapsalu vehklejad kuulsad. Meil tuli nägelusi ette, kuid suuri tülisid ei olnud. Kui hakkasin Haapsalust ära tulema, püüdis ta mind ära rääkida, et jääksin. Targa inimesena ta ilmselt nägi, et Haapsalu noored vajavad ka teisi spordialasid.”

Uuesti puutus Liigand Haapsaluga kokku 1996. aastal, kui ta töötas firmas Nordic Sport: „Me rekonstrueerisime Haapsalu staadioni ja sellest sai esimene tartaankattega staadion Eestis. Staadioni uuendamisele aitasid jõuliselt kaasa linnapea Urmas Sukles, tollane aselinnapea Sulev Vare ja  linna spordiameti juhataja Vello Kuhi. Pärast seda läks elu Haapsalu staadionil keema.

¤ Kuulunud kuus korda Eesti koondisse

¤ Tituleerituim õpilane on Eesti rekordiomanik kõrgushüppes, Marko Turban (2.30)

1992 – 1997 Eesti Kergejõustikuliidu peasekretär

1993 – 1997 Euroopa Kergejõustikuliidu Arengukomisjoni liige.

Saavutused

Kokku on Liigand kaugushüppes võitnud koguni kuus Eesti meistrivõistluste medalit. Neist kaks kuldset.

1969 – II koht – 7.12

1974 – II koht – 7.44

1975 – III koht – 7.25

1976 – I koht – 7.44

1977 – I koht – 7.65

1978 – III koht – 7.18