Haapsalu Kutsehariduskeskuses toimus 21. veebruaril koolitus “Kuidas toetada terviseliikuja motivatsiooni ja vaimset tervist?”
Koolituse eesmärgiks oli pakkuda tõenduspõhist teavet toetamaks terviseliikujate motivatsiooni, harjumuste kujunemist ning vaimset tervist. Koolitaja Elina Kivinukk aitas fookusesse võtta erinevaid aspekte, mis aitavad terviseliikujatel hoida oma motivatsiooni kõrgel ja toetada nende vaimset heaolu.
Koolitaja Elina Kivinukk. Foto: Carol Stopkin
Koolitusel käsitleti kehalise aktiivsuse mõju vaimsele tervisele, motivatsiooni toetamist läbi treeningprotsessi, tutvuti PERMA-mudeli kui lähtekohaga toetava keskkonna kujundamiseks ning harjumuste kujundamist liikumisharrastuse kujundamisel (transteoreetiline käitumise muutumise mudel, BJ Foggi harjumuse kujundamise retsept).
Terviseliikuja jaoks on oluline leida tasakaal realistlike ja väljakutset pakkuvate eesmärkide vahel. See aitab hoida pikaajalist pühendumust. Ühe teemana käsitleti ka liikumismotivatsiooni tekitamisest varases lapseeas kuni vanemaealisteni välja.
Eesmärgid ja sihid on igal terviseliikujal erinevad. Tuleb ka tõdeda, et on suur hulk ka neid, kellele seda motivatsiooni liikumiseks oleks alles vaja tekitama hakata. Koolituse käigus tutvustati osalejatele erinevaid harjumuse kujundamise viise. Räägiti eesmärkide jagamisest väiksemateks sammudeks, et eesmärkide täitmine oleks lihtsam ja annaks regulaarseid võite, mis motiveeriksid jätkama. Seejuures tutvuti BJ Fogg´i poolt 2019. aastal välja pakutud kolmeosalise retseptiga: ankurharjumus (tavapärane harjumus) + SINU UUS HARJUMUS + TÄHISTAMINE (positiivse emotsiooni tekitamine). James Cleari järgi (2019) on aga käitumise muutus kaheastmeline. Tuleb otsustada, milline inimene sa olla soovid ja tõesta seda endale väikeste võitudena.
Liikumispaus. Foto: Carol Stopkin
Terviseliikujad peaksid mõistma, et tervisliku eluviisi muutused ei toimu üleöö. Harjumuste kujunemine on aeglane, kuid oluline on järjepidevus. Käitumise muutus peaks olema imepisike ja see võib olla peaaegu naeruväärne, aga igatahes tehtav. Võid saada 1% paremaks iga päev! Jagati juhtnööre ka selle jaoks, et oleks oskus treenida tänulikkust heade asjade eest. Samuti teavad koolituse läbinud nüüd, et tagasilangus ei ole läbikukkumine.
Olulisena toodi välja, et terviseliikumine ei tähenda ainult pidevat treenimist, vaid ka piisava puhkuse tagamist vaimse ja füüsilise tasakaalu säilitamiseks. Terviseliikujad peaksid mõistma, et taastumisperiood on oluline osa tervislikust liikumisharjumusest.
Elina Kivinukk tutvustas ka enda koostatud spordipsühholoogia töövihikut noorsportlastele „Tere tulemust“.
Koolitus oli suunatud väga laiale ja mitmekesisele sihtgrupile. Selline kombinatsioon erinevaid spetsialiste ja liikumishuvilisi lõi huvitava dünaamika ja andis palju erinevaid vaatenurki, kuidas liikumine ja tervis võiks laiemalt toimida. Päeva jooksul vaheldusid lühikesed teooriaosad grupiarutelude, juhtumite arutelude ja koostöise õppimise lähenemisega.
Koolitaja Elina Kivinukk on psühholoog ning spordi- ja esinemispsühholoogia konsultant, praegu tegutseb MTÜ Peaasjad juures koolitajana, tal on magistrikraad nii psühholoogias (Tallinna ülikool) kui spordipsühholoogias (Jyväskylä ülikool, Leipzigi ülikool). Tal on üle 20ne aasta koolitajakogemust, harides erinevaid sihtgruppe ametnikest sportlasteni.
Lääne Maakonna Spordiiit Läänela poolt ellu viidava ja Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt rahastatud projekti „Läänemaa spordiobjektide võrgustiku ja liikumisharrastuse organisatsiooni terviklik väljaarendamine“ tegevuse „Läänemaa terviseteadlikult liikuma“ perioodi mahub igal aastal üks arengukonverents, üks liikumisseminar ja üks liikumisfestival. Erinevatele sihtgruppidele korraldatakse 2026. aasta augustini kokku ka 13 koolitust. 2025. aasta mai lõpuks valmivad brändi ja turundusmaterjalid.
Järgmine koolitus toimub juba 26. märtsil, mille teemaks on „Kaasaegne spordijuht – Enesejuhtimine ja digipädevus“. Peagi juba rohkem infot!
