Olümpiakuu avapäeva hommikul jagati klassidele lipud, mille all nad kooli olümpial võistlevad. Eesti rollis on tänavu 1.a klass.
Kooli kehalise kasvatuse õpetaja ja olümpiakuu projekti vedaja Leelo Paju sõnul valmistasid lapsevanemad lipud 2004. aasta olümpiakuu jaoks ja sellest peale on lipud jäänud kindla õpetaja kätte — iga klass esindab riiki, mille lipp õpetajal on.
14. septembril toimuvatel kooli olümpiamängudel saavad lapsed proovida sumomaadlust, omamoodi gladiaatorite võitlust, hoota kaugushüpet ja kaarikusõitu. Medalile võisteldakse puupakuheites, maratonijooksus ja kilbijooksus, milleks kilbid valmistavad poisid tööõpetuse tunnis.
Paju sõnul ongi olümpiakuul oluline erinevate koolitundide lõimimine. Näiteks valmistavad tüdrukud käsitöötunnis palle, mida Paju loodab hiljem kehalise kasvatuse tundides kasutada, kuuendad klassid valmistavad antiikolümpiamänge tutvustavad stendid, toimub olümpiamängude logokonkurss.
Septembri lõpus toimub viktoriin olümpiakuu jooksul omandatud teadmiste peale.
Oluline on Paju sõnul see, et punkte ei jagata ainult traditsioonilistel spordialadel hea olemise eest.
“Medalid tellisime, sest lapsed küsisid, kas medalid on ikka päris, nad ei taha puust,” ütles Paju naerdes.
Olümpiakuu jooksul enim auhindu saanud klass saab karika, lisas Paju. Kui õnnestub kultuurkapitalist raha saada, sõidab võitjaklass ka preemiareisile. 2004. aastal käidi preemiareisil Eesti spordimuuseumis.
Haapsalu linna algkooli olümpiakuud rahastavad Eesti olümpiaakadeemia ja hasartmängumaksu nõukogu.
