Ilmar Piliste
RAAMATUST “LÄÄNEMAA KERGEJÕUSTIKU AJALUGU 1920-2023”
Tekstide autor Jaanus Getreu
ILMAR PILISTE – ESIMENE LÄÄNLANE, KES JOOKSIS 800 MEETRIT ALLA KAHE MINUTI
Ilmar Piliste (sünd 22.05.1914 Läänemaal Võnnu vallas) on üks meie maakonna kõige traagilisema saatusega sportlasi. Aastail 1936–44 tuli Piliste kesk- ja pikamaajooksus seitse korda Eesti meistriks, oli kolmel korral teine või kolmas ja tuli kolmel korral Eesti meistriks ka teatejooksus. Eesti koondisse kuulus ta kuuel korral 1935. aastani kandis ta perekonnanime Piilbuch.
Olümpiamängudele ei jõudnud
Tema sportlastee algas 1929. aastal Haapsalus, kus ta sai 1934. aastal Läänemaa Ühisgümnaasiumi lõputunnistuse. Edasi läks ta õppima TÜ õigusteaduskonda (lõpetas 1939), mille kõrvalt jätkas aktiivseid jooksutreeningud. Oma esimese meistritiitli sai Piliste 1500 meetri jooksus ajaga 4.07,2 1936. aastal. Huvitav on märkida, et täpselt sama aja jooksis hõbedamees, Eesti tolle aja samuti üks paremaid keskmaajooksjaid Feliks Dunkel (hilisem Tungal), kes on meie armastatud lastekirjaniku Leelo Tungla isa.
Ka 800 meetri jooksus jõudis Piliste oma esimese Eesti meistrivõistluste medalini 1936. aastal, kui sai ajaga 2.04,8 kolmanda koha. Eesti meistriks tuli ta samal alal ajaga 2.02,9 kuus aastat hiljem.
1936. aastal võttis Piliste Berliinis osa üliõpilassportlaste olümpialaagrist, kuid olümpiamängudele ta paraku ei jõudnud. Keskmaajooksja koondisekoht kuulus siis Reginald Ubale (Toomas Uba isa), kes 1500 m eeljooksust tulemusega 4.26,2 kaugemale ei jõudnud.
Kahtlemata oli 1500 meetri jooks Piliste edukaim ala, selles võitis ta kokku neli Eesti meistritiitlit. Teine neist tuli 1938. aastal isikliku rekordiga 4.05,2, järgmist tuli oodata neli aastat – 1942. aastal võidab ta taas meistritiitli ajaga 4.12,0 ja neljas tiitel tuli 1944. aastal peaaegu sama ajaga – 4.12,2.
Lisaks võitis ta 1500 meetris 1937. aastal Eesti meistrivõistlustel hõbeda, tulemuseks 4.11,2.
Kuna 1938. aasta oli läänlastele väga edukas – Piliste jooksis siis oma mõlemad isiklikud rekordid: 800 meetri jooksus 1.58,7 ja 1500 meetri jooksus 4.02,6 ning Aleksander Kreekvõitis Pariisis, Euroopa II kergejõustiku meistrivõistlustel Euroopa meistri tiitli tulemusega 15.83, siis tõstis „Eesti Spordileht“ neid oma 1. juuli numbris esile kui „Läänelast“ sirgunud tippkergejõustiklasi.
Töö, mida karistati surmanuhtlusega
Õigusteaduskonna diplom tõi Pilistele kahtlemata leiva lauale. Ta on töötanud ametnikuna nii Tallinna pangas kui ka Tartu ringkonnakohtus. Sõja ajal, 1941-1942 oli ta Tartu kriminaalpolitsei assistent ja komissaari asetäitja, 1942-1944 Viljandi ringkonnakohtu tsiviilosakonna kohtusekretär, 1944. aastal mängis ta lühikest aega piirikaitse tagavararügemendi orkestris.
Pärast sakslaste taganemist tuli Piliste Läänemaale tagasi ja temast sai üheks õppeaastaks Tolli algkooli juhataja. Pärast seda töötas neli aastat Hiiumaal Sõru mittetäieliku keskkooli direktorina, korraldades koos oma elukaaslase Aleksandra Kukega ühtlasi noorte kergejõustikutreeninguid ja võistlusi. Läänemaale tuli ta uuesti 1949. aastal, kus kavatses 1949-1950 õppeaastal jätkata Lihula Keskkooli õpetajana.
Lihulas ta õppeaasta lõpuni ametis olla ei saanudki. Ta arreteeriti 1950. aasta märtsis ja mõisteti 31. mail sõjaväetribunali otsusega kuulsa paragrahvi 58 lõige 1a alusel surma. Nõukogude võim ei andestanud isikutele, kes olid olnud seotud kohtute või politseiga, seda tõlgendati kui kodumaa reetmist ja karistus oli mahalaskmine. Kohtuotsus viidi täide Tallinnas 21. septembril 1950.
Saavutused
Isiklikud rekordid
800 meetrit – 1.58,7
1500 meetrit – 4.02,6
