Kadri Kaljuvere

RAAMATUST “LÄÄNEMAA KERGEJÕUSTIKU AJALUGU 1920-2023”
Tekstide autor Jaanus Getreu

KADRI KALJUVERE – ISA JÄLGEDES LÄÄNEMAA REKORDITE OMANIKUKS

Kadri Kaljuvere (Väino Kaljuvere tütar, sünd 29.09.86 Haapsalus) on Haapsalu linna algkooli kehalise kasvatuse õpetaja. Tema nimel on Läänemaa rekordid 60., 100, ja 200 meetris; aastail 2001-2006 on ta Eesti noorte ja täiskasvanute meistrivõistlustelt võitnud 2 kuld-, 6 hõbe- ja 7 pronksmedalit.

Kergejõustikuni jõudis hilja

Kuigi sport, just kergejõustik, oli Kadri kodus tänu isale väga tähtsal kohal, alustas ta kergejõustikuga tänapäeva mõistes hilja. Varem tegeles ta iluvõimlemisega.

„Kui käisin seitsmendas klassis, kutsus Railo Paun meid kergejõustikutrenni,” meenutab ta.

Aasta pärast liitus ta Kaja Ladva treeningugrupiga, kus sai üsna pea selgeks, et suund tuleb võtta kiirjooksule: „Ladvaga koostöös võitsin oma esimese Eesti meistrivõistluste medali, 100 meetri pronksi  U16 vanusegrupis.”

Põhikooli viimases klassis oli ta juba üks parimaid Eesti omavanuste sprinterite hulgas. Ta oli Eesti meistrivõistlustelt saanud hõbeda 60 meetri jooksus (hallis) ja pronksi väljas joostud 100 ja 200 meetri distantsilt: „Kuulusin ka Eesti noorte koondisse Balti maavõistlusel.”

10. klassis alustas ta treener Valter Espe kutsel õpinguid Audentese spordigümnaasiumis.

„Ema muretses, kuidas ma Tallinnas hakkama saan. Kuid isa rahustas ta maha öeldes, et kui tema sai TSIKis hakkama veel nooremana, saan hakkama ka mina. Mu kodu oli väga  toetav,” ütleb Kadri. „Tallinna treeningutingimused olid Haapsaluga võrreldes täiesti teisest maailmast, nagu ka treeningud Valter Espe käe all.“

Saatuslik vigastus

2003. aastal tuli Kadri taas Eesti meistriks, võites Valgas 100 meetri jooksu U18 vanusegrupis: „See oli eriline kogemus, sest minu meistriks tulekut jälgisid staadionil ka minu õde ja isa!”

Talvistel sisemeistrivõistlustel sai ta teise koha nii 60 kui ka 300 meetri jooksus. Ent siis vigastas  ta suvises treeningulaagris tagareielihast: „See vigastus sai mulle saatuslikuks.

Tagareis hakkas kohe tundma andma, kui treenisin maksimaalse kiirusega.”

2004. aasta talvistel Eesti juunioride meistrivõistlustel võistles ta taas 60 ja 300 meetri jooksus ning sai mõlemalt pronksmedali. Suvine hooaeg aga ebaõnnestus täielikult.

„12. klassis tegi treener mulle ettepaneku minna üle  400 meetri jooksule. Kuid mulle oli juba siis väga selge, et tippsportlast minust selle vigastuse tõttu ei saa.”

Spordile ta siiski käega ei löönud, vaid astus pärast gümnaasiumi lõpetamist Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonda, kus treenis Anne ja Taivo Mägi käe all. 2006. aasta kergejõustikuhooajal tuli ta Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi  naiskonnaga Eesti meistriks 4×400 meetri teatejooksus.

Nüüd käivad isa ja ema staadionil vaatamas oma lapselapse, Kadri tütre, esimesi samme kergejõustikus, kes alustas sügisel omakorda Kaja Ladva juures…

Saavutused

60 meetrit – 7.90 (Läänemaa rekord)

100 meetrit – 12.57 (Läänemaa rekord)

200 meetrit – 25,79 (Läänemaa rekord)

Kaugushüpe – 5.58

Kõrgushüpe – 1.63