RAAMATUST “LÄÄNEMAA KERGEJÕUSTIKU AJALUGU 1920-2023”
Tekstide autor Jaanus Getreu

RIDALA PÕHIKOOL – VÄGEVATE SPORDITRADITSIOONIDEGA KOOL

Ridala lasteaed-põhikoolil (asut 1.09.1959, Panga küla, Haapsalu linn, direktorid Lea Tuusov (1989-2011) ja Milve Viigand al 2011) on ette näidata rohkem sportlikke saavutusi kui mõnel teisel, suuremalgi koolil. Nii näiteks on Ridala põhikool võitnud kolmel aastal esikoha Läänemaa Koolispordi Liidu kergejõustiku meistrivõistlustel, kusjuures eriti säravaid tulemusi on näidatud 4×100 m teatejooksus. Selle on kooli B klassi poiste esindus võitnud üheksal korral ja lisaks ühel korral ka C klassi võistkond.

Tõus algas tühjalt kohalt

Ridala põhikooli tõus maakonna parimate koolide hulka algas siis, kui 1988. aastal tuli kehalise kasvatuse õpetajaks Pille Raudsepp ja aasta hiljem direktoriks Lea Tuusov.  

Raudsepa esimesed muljed olid masendavad: „Tulin siia tööle ega leidnud eest mitte ühtegi paberit, mis oleks kajastanud varasemat spordielu.”

Tingimused olid paraku, nagu need olid. Polnud korralikku jooksurada, hüppepaigad puudusid üldse: „Kuid vaatamata sellele joosti kiiresti ja hüpati kaugele,” meenutas Raudsepp.

„1995. aastast hakkasime koolilastega regulaarselt osalema Läänemaa Koolispordi Liidu kergejõustiku meistrivõistlustel,” ütles Raudsepp ja rõõmustas, et kohe samal aastal võitis Ridala Taeblas toimunud sisekergejõustiku meistrivõistlustel põhikoolide arvestuses esikoha.

Sama kordus 1996. ja 1997. aastal. Kuid pärast seda kaotati see võistlus Läänemaa Koolispordi Liidu kalendrist.

1997. aastal hakati Ridala koolis kergejõustiku propageerimiseks korraldama kevadisi mitmevõistlusi. See oli suur spordipidu, kus kohal oli kogu kool eesotsas direktori Lea Tuusoviga. Kuna koolil oma staadioni ei olnud, siis võisteldi Haapsalu staadionil.

„Alustasime viievõistlusega. Alad olid 60 meetri jooks, pallivise, kaugushüpe, kuulitõuge ja tüdrukutele 600 meetri ning poistele 800 meetri jooks,” meenutab õpetaja Raudsepp.

Võisteldi viies vanuseklassis ja I-III kohale tulnuid premeeriti medali ja diplomiga.

Korralikud harjutamis- ja võistlustingimused saadi 2006. aastal, kui valmis koolimaja juurdeehitus.

„Siis rajati neli tartaankattega 100 meetri jooksu sirget, kaugushüppepaik ja korvpalliväljak,” kiidab Raudsepp.

Imelised teatejooksud

Poiste B-klassi 4×100 meetri teatejooksumeeskonna tähelend algas 1998. aastal, kui Tauno Riibak, Tarmo Riibak, Sander Moks ja Martin Raba tulid Endel Susi korraldatud meistrivõistlustel II kohale.

Ent juba alates 1999. aastast võitsid Ridala poiste B-klassi võistkonnad kõik maakondlikud  teatejooksuvõistlused vahemikus 1999-2003, 2005, 2006, 2012 ning 2017. 2001. aastal jooksid Janno Peetris, Ahto Andrejev, Argo Sillaste ja Toivo Riibak kooli rekordiks aja 49,3, mida 2003. aastal kordasid Raido Matsik, Erki Erik, Simmo Kahem ja Heiko Kallus, kuid ületanud pole seda veel keegi.

Tublid on olnud ka nooremad teatejooksjad.

Poiste C-klassi rekord ajaga 52,2 püsib aastast 1999 ja seda hoiavad enda käes Janno Peetris, Ahto Andrejev, Argo Sillaste ning Artur Olle ja mõistagi tulid poisid selle jooksuga ka maakonna meistriks.

Poiste D-klassi teatejooksu rekordi 1.03,6 jooksid 2005. aastal Martin Viilma, Janek Vatter, Reho Pilli ja Carl Rääli.

Väga tublid on olnud ka tüdrukute teatenelikud.

Tüdrukute B-klassi rekord 57,3 on aastast 1999. Selle jooksid Eveli Maripuu, Margit Silmer, Marge Silmer, Ruth Laanemets.

2005. aastal jooksid D-klassi tüdrukud Raili Matshein, Hanna-Kristiina Vahi, Cätlin Tammistu ja Erli Kuusemäe ajaks 1.02,9. See rekord püsis koguni 2019. aastani. Siis jooksid Lianna-Lisette Ert, Rihanna Kruusmann, Janeli Eilpuu ja Mia Eliisa Maripuu selle kõigest ühe kümnendikuga üle.

Tüdrukute C-vanuseklassi pikaajalise rekordi võtsid 2017. aastal enda kätte Kleer Jaani, Maily Märss, Reli Rosenberg ja Kärt Hansman. Nüüd on see rekord 58,3.

2017. aastal moodustas Kaja Ladva TV10 Olümpiastardi hooajaks Ridala põhikooli ja Uuemõisa algkooli ühendvõistkonna, mis tuli väikekoolide arvestuses II kohale.

Edukamad olid Kleer Jaani, kes saavutas tüdrukute noorema astme mitmevõistluses kuuenda koha, tüdrukute vanemas astmes sai Maily Märss 12. koha. Poiste nooremas astmes  jõudis 12. kohale Tanel Toomemägi. Praegu annavadki koolis tooni treener Kaja Ladva õpilased.

Edukamad õpilased

¤ Janno Peetris (1985) – Läänemaa KSL meister 60 m, 100 m, 1000 m ja kaugushüppes

¤ Simmo Kahem (1987) – Läänemaa KSL meister 60 m, 800 m, 1000 m ja 1000 m murdmaajooksus

¤ Paul Koppe – Läänemaa KSL meister kõrgushüppes; Ridala kooli poiste B klassi rekordiomanik kõrgushüppes 1.85.

¤ Maily Märss ja Kleer Jaani on Eesti noorte meistrivõistlustel võitnud palju kõrgeid kohti

Saavutused