RAAMATUST “LÄÄNEMAA KERGEJÕUSTIKU AJALUGU 1920-2023”
Tekstide autor Jaanus Getreu

SERGEI TŠEREPANNIKOV – LÄÄNEMAA JOOKSUKUNINGAS

Sergei Tšerepannikov (sünd 15.08.1983 Haapsalus) on Läänemaa edukaim pikamaajooksja, kes on Eesti kergejõustiku meistrivõistlustel võitnud eri jooksualadelt 11 kuldmedalit.

Konarlik algus

Kooliteed alustas ta 1989. aastal Haapsalu. 2. keskkoolis, kus hakkas käima ka Aleksander Lipunovi treeningurühmas. Lipunov oli küll jalgpallitreeener, kuid jalgpalli mängiti vähe, tegemist oli rohkem liikumisrühmaga.

„Olime väga tublid, tulime TV10 Olümpiastardi võistlustel isegi neljandale kohale,” meenutab Tšerepannikov.

Tema esimene kergejõustikutreener oli Aleksandr Postolov. Ka tema viis Tšerepannikovi TV10 Olümpiastardi võistlustele, kuigi ta oli teistest kaks aastat noorem. Esimene võit TV10s tuli talle C-klassi 1000 meetris ajaga  3.16,0. Mitmevõistluse kokkuvõttes tõi see talle  neljanda koha.

Tšerepannikov meenutab Postolovi tänutundega: „Ta õpetas mind tööd tegema, õpetas, et sinust saab tippsportlane vaid siis, kui teed  trenni iga päev, iga ilmaga ja see rutiin hakkab meeldima.”

1996. aastal võeti Tšerepannikov Eesti noortekoondisse ja ta osales Baltimaade meistrivõistlustel: „Seal jäin viimaseks ja see oli minu jaoks väga tähtis õppetund,” ütleb ta.

Edukas aeg

Pärast Postolovi algas pikem, kolmeaastane koostöö treener Railo Paunaga. See oli edukas aeg: „Kõik minu isiklikud rekordid tulid Railo juhendamisel.“

2001. aastal täitis Tšerepannikov 3000 meetri takistusjooksus Jamaica noorteolümpia normi 9.15, kuid võistlus ise ei läinud hästi. Esmalt ei jõudnud pagas kohale ja teiseks komistas ta esimesel takistusel ja väänas hüppeliigest. Sellega too hooaeg ka lõppes.”

Järgmisel aastal sõlmis ta 100 000 krooni suuruse lepingu Tallinna Sadamaga ja sõitis koos treener Paunaga Kislovoskisse laagrisse, kus harjutas ka Pavel Loskutov.

„Seal jooksin 667 kilomeetri Loskutoviga kaasa. Kardan, et tegin sellega endale liiga.”

Tšerepannikovil oli suur soov Loskutovi  võita, kuid too lõpetas oma eduka karjääri enne ära.

Ka koostöö Paunaga sai 2002. aastal läbi, sest tulemused ei paranenud, pealegi läks Tšerepannikov ülikooli, tal oli oma firma ja ta tegeles kinnisvaraga, sportimiseks enam aega  ei jäänud.

Pärast ülikooli lõpetamist ta abiellus, läks Tallinna Juhkenthali gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetajaks ja abiellus 23aastasena.

Uus algus

Viis aastat oli Tšerepannikov võistlusspordist eemal. Siis läks ta kord koos abikaasaga Lasnamäe halli kergejõustikuvõistlusi vaatama ja küsis kas too sooviks ka teda seal jooksurajal näha. Abikaasa vastas, et jah!

2009. aasta suvel kohtas Tšerepannikov Stockmanni kaubamaja juures ühte Eesti paremat pikamaajooksjat Roman Fostit, kes kutsus teda Urmas Randma trenni. Randma panigi Tšerepannikovi eesmärgid taas paika. Poole aastaga tegi ta võimsa comebacki ja tuli 3000 meetris Eesti meistrivõistlustel teiseks ajaga 8.32, 1500 meetris sai ta pronksi ajaga alla nelja minuti.

Elu esimese maratoni jooksis Tšerepannikov 27aastasena Tallinna maratonil ajaga  2.36.  Malaga maratonil sai Tšerepannikov isikliku rekordiga 4. koha.

Hilisemad jooksurekordid tulid koostöös Randmaga, kelle meetodid sobisid talle hästi. „Vihkasin pikkade lõikude trenne, aga tema tegi lühemaid lõike, oli rahulik ja leidis alati õiged sõnad. Kui tema midagi ütles, siis teda ma kuulasin.”

Mõistmine oli vastastikune: „Ta oli minu kõige ideaalilähedaseim õpilane,” on kinnitanud ka treener Randma.

Rio de Janeiro olümpiamängude poolmaratoni normi hakkas Tšerepannikov aegsasti püüdma, kuid siis hakkasid tulema vigastused – 33aastasena ei taastunud ta kolmest trennist nädalas enam ära. Kui Rio normi ei tulnud, siis oli sporditegemisega ka kõik, ta ei hakanud ennast, treenerit ja sponsoreid petma.

Pärast karjääri lõppu on ta töötanud treenerina Stamina spordiklubis.

Suure malefanaatikuna tuntud Randma aga korraldab suuri malevõistlusi nii Kuressaares kui ka Haapsalus.

Saavutused

Isiklikud rekordid

800 meetrit – 1.58,3 (sees)

1000 meetrit – 2.33,5 (sees)

1500 meetrit – 3.51,72

1 miili jooks – 4.18,8 (sees)

3000 meetrit – 8.24,53

5000 meetrit – 14.26,67

10000 meetrit – 30.12,21

Poolmaraton – 1.06,33

Maraton – 2.23,48