Soostarid

Ala: Kergejõustik

RAAMATUST “LÄÄNEMAA KERGEJÕUSTIKU AJALUGU 1920-2023”
Tekstide autor Jaanus Getreu

VENNAD ROBERT JA VOLDEMAR SOOSTAR – VÄGEVAD KERGEJÕUSTIKLASED

Läänemaa esimene vendade paar kellest siin kirjutame on Voldemar (sünd 14.02.1921 Kirbla vallas) ja Robert (20.02.1927 Kirbla vallas – 2.02.2018 Haapsalu) Soostar on mõlemad jätnud Läänemaa kergejõustikuajalukku oma jälje, üks kuulitõukes-kettaheites ja teine sprindis. Robertit on põhjust mäletada ka suurepärase spordiametnikuna.

Voldemar, kes treenis ennast ise, kuulus sõjajärgse Eesti paremate kuulitõukajate sekka.

Eesti kergejõustiku 1946. aasta meistrivõistlustel saavutas ta hõbeda tulemusega 13.05, kusjuures sama kaugele tõukas ka võitja Aadu Tarmak, kuid kelle paremuselt teine katse oli läänlasest parem. 1947. aasta meistrivõistlustel võitis Voldemar tulemusega 13.28 kolmanda koha, jäädes hõbedamees Arvo Putmakerile alla ainult kahe sentimeetriga. 1948. aastal toimunud Eesti meistrivõistlustel oli Soostar jälle hõbedamees, vandudes sel korral alla ainult juba siis maailmaklassi kuulunud Heino Lipule, kes tõukas 15.32. Soostar sai kirja tulemuse 13.50 ja edestas kolmanda koha võitnud Aleksander Lohku napilt kümne sentimeetriga.

Sama juhtus ka 1949. aasta meistrivõistlustel: Lipp tõukas võitjana 15.71 ja Voldemar teise koha omanikuna 13.73. Kolmandaks jäi Dmitri Prants, kellest meie mees oli 15 sentimeetrit parem. Samal jõuproovil võitis Voldemar teisegi hõbemedali – kettaheites, jäädes jälle alla Lipule. Lipp heitis 46.60, Soostar aga 40.74.

Selle võistluse tulemuste põhjal valiti nii Heino Lipp kui ka Voldemar Soostar esindama Eestit NSVL meistrivõistlustel. Seal võitis kulla kuulitõukes Lipp, kes tõukas 15.97, Kirbla mees Voldemar Soostar sai kümnenda koha tulemusega 13.32.

1949. aastal parandas ta kahel korral kuulitõuke isiklikku rekordit. Maavõistluses Leningradiga tõukas ta tulemuseks 13.97, ent tegi suure sammu edasi Spartaki üleliidulistel meistrivõistlustel Odessas, kui tõukas 14.32 ja tuli Spartaki meistriks.

Voldemar Soostar suri Tallinnas 14.02.1950 – ehk oma 29ndal sünnipäeval sisemise verejooksu tagajärjel.

Noorem vend Robert paistis juba lapsena silma kiirjooksudes, mida hakkas harjutama vanema venna Voldemari juhendamisel.  

Rajooni koondvõistkonda arvati ta esimest korda 19aastasena 1946. aastal, kuid

Tartus toimunud esivõistlused ebaõnnestusid, sest Tallinnast Tartusse reisinud rongis seisis ta terve tee püsti. Siis aga rebestas ta tõsiselt reielihast ja selle tõttu jäid vahele 1947., 1948. ja 1948. aasta  kergejõustikuhooajad.

Roberti uus algus saabus 1949. aastal, kui tema treeneriks oli saanud Friedrich Issak.

Ta võitis ENSV maanoorte koondisega üleliidulistel maanoorte mängudel Suur-Rootsi (100+200+400+800 m) teatejooksus teise koha. Lisaks tuli ta ka Eesti maanoorte meistriks.

Haapsalu rajooni meistrivõistlustel võitis ta neli kuldmedalit: 100 meetris – 12,3, 200 meetris – 25,5, kaugushüppes – 5.79 ja kuulitõukes – 11.77.

Eesti Jõu meistrivõistlustel saavutas ta 200 meetri sprindis kolmanda koha tulemusega 25,0.

1952. aastal sai temast Lihula rajooni (Lihula rajoon eksisteeris iseseisva rajoonina aastatel 1949-1960) spordikomitee esimees ja 1954. aastal alustas ta tööd Haapsalu rajooni spordikomitee esimehena.

Just Robert Soostar oli see, kelle ajal alustati 1958. aastal Haapsalu staadioni ehitamist. Ta hankis staadioni ehituseks raha nii rajooni kui ka vabariigi võimudelt, kuid põrkas ikka kokku erinevate  takistustega. Nii jäi ta mõneks ajaks spordijuhtimisest kõrvale ja töötas viis aastat lihakombinaadis, tuli siis tagasi ja asus juhtima Haapsalu spordiseltsi Kalev. Läbi raskuste sai valmis ka Haapsalu staadion.

Robert töötas 30 aastat spordijuhina ja oli aastatel 1958-1973 ühtlasi teenekas kergejõustikukohtunik 250 võistlusel.

Saavutused

Robert Soostari isiklikud rekordid

100 meetrit – 11,2

200 meetrit – 23,3

400 meetrit – 53,7

Kuulitõuge – 13.02

Kettaheide – 38.04