Väino Kaljuvere

RAAMATUST “LÄÄNEMAA KERGEJÕUSTIKU AJALUGU 1920-2023”
Tekstide autor Jaanus Getreu

VÄINO KALJUVERE – LÄÄNEMAA ESIMENE KAHEMEETRIMEES KÕRGUSHÜPPES

Väino Kaljuvere (sünd 26.09.1955 Panga külas) oli esimene läänlane, kes hüppas kaks meetrit kõrgust. Peale selle on ta noppinud Haapsalu rajooni meistrivõistlustelt häid kohti ka kaugus- ja kolmikhüppes.

Kooliteed alustas ta 1963. aastal Ristil. Oma sporditee kohta ütleb Kaljuvere, et see algas juba enne kooliminekut: „Minu üheksa aastat vanem vend ajas mind taga ja pidin jaksama eest ära joosta.”

Ta möönab ka seda, et ilmselt oli venna „süü” ka selles, et ta juba pärast kuuendat klassi TSIKi läks.

Tallinna spordiinternaatkoolis sai tema treeneriks Raivo Ruukel: „Esimesel aastal ei edenenud ma kuidagi. Olin lühike, kasvu nappis. Kuid siis hakkas asi paranema,” meenutab ta.

1974. aasta maikuus TSIKi lõpuklassis hüppas Kaljuvere tulemuseks 1.93: „See oli I järgu tulemus, mille pealt maksti treeneritele lisatasu.“

1975. aastal tuli tal minna N Liidu armeesse. Aega teenis ta Murmanskis, kuid sai seal edasi treenida, nii et 1976. aastal hüppas ta 1.90 ja võitis spordiroodu võistlused. NSVL õhuvägede meistrivõistlustel 1977. aastal ületas ta juba 1.95. Samal aastal pääses Kaljuvere sõjaväest ja asus tööle Haapsalu KEK-i. 1978 aastal toimunud Haapsalu rajooni Jõu meistrivõistlustel võitis ta kõrgushüppe tulemusega 1.88.

Uuesti sai Kaljuvere kõrgusest 1.95 jagu 1978. aasta EKE suvespartakiaadil Viljandis, kus jäi Tiit Pahapilli (tulemus 2.24) järel teiseks.

Kõrgushüppaja unistus, kaks meetrit, alistus Kaljuverele 1978. aasta augustis Kehtnas, kus toimus järjekordne võistlus Rapla karikale.

Eesti NSV meistrivõistlustel on Kaljuvere parimaks tulemuseks jäänud kaugushüppes saavutatud üheksas koht 1980. aastal.

Vabariiklikul Jõu meistrivõistlustel sai ta kõrgushüppes pronksmedali tulemusega 1.90. “Sellel võistlusel hüppasin kannanagli puruks ja ei saanud enam edasi hüpata.”

Enne 1981 aasta Haapsalu rajooni kergejõustiku meistrivõistlusi osales mitmekülgne spordimees aga rajooni korvpalli meistrivõistlustel. Ja seda talvel, ta vigastas tõsiselt põlvesidet ja oli kartus, et sama aasta spordisuvi jääbki vahele. Kuid juba rajooni meistrivõistlustel oli põlv korras ja ta hüppas tulemuseks 1.96.

Tollased Haapsalu rajooni kergejõustikuvõistlused olid osavõturohked, sest esindatud olid kõik spordiorganisatsioonid ja oma töökoha või kollektiivi eest väljas olla oli auküsimus.

Nii korraldas Endel Susi ka kümnevõistlusi, mis olid kahepäevased, kõik nii nagu peab. 1979. aastal, kui tähistati Haapsalu 700 sünnipäeva, võttis sellest võistlusest osa üle kümne mehe. üks kohtunikest oli Kaljuvere mäletamist mööda Arvo Reede.

„Omapärane oli, et teivast ei saanud üle 3.50 hüpata, sest tellingud kõrgemale ei läinud. Asja prooviti telliskividega parandada, aga see ei aidanud,” meenutas Kaljuvere, kes selle mitmevõistluse ära võitis.

1984. aasta rajooni meistrivõistlustel peeti maha üks imeline kaugushüppevõistlus, kus oli üle kahekümne osavõtja. Esimesed kaheksa meest said tulemuse üle kuue meetri. Aare Aru võitis tulemusega 7.48, Peeter Tishler tuli 6.90ga hõbedale ja Väino Kaljuvere oli 6.80ga võistluste kolmas mees.

Lisaks kaugushüppele ja kõrgushüppele on Kaljuvere tulnud mitu korda Haapsalu rajooni meistriks ka kolmikhüppes.

Meie ühel parima kergejõustiklasel täitub TSIK-i päevadest peagi 50 aastat. “Oleme käinud  koos igal aastal, teeme seda ka sellel korral.”

Väino Kaljuvere lugu jätkub ka tema tütre Kadri Kaljuvere sportlasteega.

“Kui Kadri läks Audentesesse olin tal kaasas ja vastu tuli Taimi Järvelt, kes oli selles koolis minu klassijuhataja. Ta küsis, et mida siin teen, vastasin, et toon oma tütre teile…”

Saavutused