RAAMATUST “LÄÄNEMAA KERGEJÕUSTIKU AJALUGU 1920-2023”
Tekstide autor Jaanus Getreu

VELJO KUUSEMÄE – MARTNAST PÄRIT KETTHEITESANGAR

Veljo Kuusemäe (sünd 8.09.1947 Martnas) oli 12 aastat Eesti kettaheite esinumber, võitis sel alal NSVL meistritiitli, parandas N  Liidu rekordit ja tõusis Euroopa edetabelis esikümnesse.

Algusest peale kiire areng

Sporditeed alustas ta Suure-Lähtru 7-klassilises koolis, kus tal oli treenimiseks kõva motivaator onupoja näol: „Suure-Lähtru kooli rekordid olid minu onupoja käes. Need tuli ju iga hinna eest üle lüüa,” meenutab ta. Selleks harjutas ta kodumaja taha rajatud heitesektorites. Jõudu ja osavust sai tugev maapoiss arendada ka kolhoosi tuletõrjevõistkonnas.

Kuusemäe lapsepõlv oli turvaline ja vanemad toetasid igati kõiki tema püüdlusi. Seda enam, et teda märkas Haapsalu kergejõustikutreener Einart Proos, kes korraldas Kuusemäe ületuleku Haapsalu 1. keskkooli 8. klassi. Siis algasid ka regulaarsed kergejõustikutreeningud, mis viisid peagi korralike tulemusteni. ENSV koolinoorte meistrivõistlustelt võttis 13aastane Kuusemäe 1960. aastal kuulitõukes III koha. Järgmisel, 1961. aastal tuli ta heidete mitmevõistluses 14aastasena Eesti koolinoorte meistriks.

Keskkooli lõpuklassis heitis Kuusemäe esimest korda täiskasvanute 2 kilogrammise kettaga üle 50 meetri, mille peale treener Proos ütles, et tema enam noort heitjat aidata ei oska.

„Proos oli nõudlik, aga samas ka lahe treener,” ütles Kuusemäe nüüd 60 aastat hiljem.

Puistas rekordiparandusi kui varrukast

1965. aastal võitis Kuusemäe kettaheites NSVL noorte meistrivõistlused. Aasta hiljem toimusid Tallinnas Euroopa noorte mängud, kus Kuusemäe saavutab kodupubliku ees kõrge 5. koha. Siis treenis teda juba legendaarne Heino Lipp: „Lipp oli alati toeks, näiteks aitas ta mul Tallinnasse korteri leida.”

Lipu meelest oli söömine väga tähtis: „Ta aitas mul seda joont väga selgelt hoida. Põhjuseks võis olla see, et temal endal oli sellega sporditegemise ajal raskusi.”

Nii paranesid Kuusemäe tulemused väga kiiresti. 1969. aasta 12. oktoobril heitis Kuusemäe Haapsalus uueks Eesti rekordiks 58.50: „See oli üllatus, sest varem ma ei olnud ketast üle 55 meetri heitnud.”

Järgmise rekordiparanduse teeb Kuusemäe Tallinnas kümme kuud hiljem, 24. augustil, kui uueks Eesti rekordnumbriks märgiti 59.44. Maagilisest 60 meetrist jäi sel hooajal puudu vaid 56 sentimeetrit.

Kuid see piir ei jätnud ennast kaua oodata. 1971. aasta aprillis-mais-juunis

parandas ta Eesti rekordit kolmel korral: 19. aprillil heitis ta Feodossias 59.56 ja juba 12. mail Tallinnas 62 meetrit ja 10 sentimeetrit. Kuusemäed ennast aga esmakordselt üle 60 meetri heidetud tulemus ei üllatanud: „Arenesin ju jõudsalt. Väike üllatus oli vast see, et panin kohe isiklikule rekordile kaks meetrit juurde.”

Kuid sellega rekordiparandused ei lõppenud. Veel 25 päeva hiljem lisas ta Tallinnas oma rekordile veel 1,5 meetrit, kui heitis 8. juunil tulemuseks 63.70. See oli ka NSVL rekord ja Euroopa hetke kolmas tulemus.

Oma elu parima tulemuse 64.54 heitis Kuusemäe alles kuus aastat hiljem, septembris 1977. See jäigi tema kuuendaks ja viimaseks Eesti rekordi paranduseks.

Seitse korda NSVL koondises

Kuusemäe kuulus 1971. aastal Ameerikas toimunud USA-NSVL maavõistlusel NSVL koondisesse, kus ta kasutas juhust ja kohtus väliseestlastega. Seda KGB talle ei andestanud.

Kuigi ta võitis 1974. aastal NSVL meistrivõistlused 61meetrise heitega, jäi Euroopa meistrivõistluste uks talle suletuks.

1971. aasta oli Kuusemäele igas mõttes eriline. Ta püstitas NSVL rekordi 63.70, mis viis ta Euroopa aasta edetabelis kümnendale reale.

Kokku võistles Veljo Kuusemäe NSVL koondises seitse korda, peale selle kaks korda juunioride koondises.

Ere mälestus on Kuusemäel streigist 1972. aastal Moskvas Lužniki staadionil, millega protestiti ebaharilikult kõrgete tulemuste nõudmise vastu. Hiljem pidid streigist osavõtjad spordikomitees aru andma.

Kuigi Kuusemäe kettaheite paremad päevad jäävad üldiselt 1970ndate algusesse, on tema parimad kuulikaared tehtud märksa hiljem. Nii tõukas ta oma kuulitõukerekordi 30. augustil 1978 Alma-Atas, kui sai kirja 17.14.

 

Saavutused

1967 (juunioride koondis)

Euroopa meistrivõistlustel Odessas – 5. koht

NSVL – Itaalia maavõistlus – 1. koht 1971

NSVL – USA. maavõistlus

NSVL – SDV – Poola maavõistlus

NSVL – SFV maavõistlus 1972

NSVL – Itaalia – Rumeenia – Belgia maavõistlus – 3. koht kuulitõukes

NSVL – SFV maavõistlus 1973

NSVL – SFV maavõistlus 1974

NSVL – Soome maavõistlus

1965 – NSVL noorte meister kettaheites

1966 – Euroopa noortemängude 5. koht kettaheites

1969 – 1977 – kuus Eesti rekordit kettaheites (58.50 – 64.54)

1968 – meistersportlane

1971 – suurmeister

1971 – NSVL rekord kettaheites 63.70

1967 – 1978 – ENSV meistrivõistlustel kettaheites 5 kulda, 2 hõbedat, 3 pronksi. Kuulitõukes 1 hõbe, 1 pronks. Talvistel meistrivõistlustel kettaheites 1 kuld, 1 hõbe ja kuulitõukes 1 pronks.

1974 – NSVL meister kettaheites

1977 – isiklik rekord kettaheites 64.54 (Eesti kõigi aegade 6. tulemus)

1978 – isiklik rekord kuulitõuke  17.14 (Eesti kõigi aegade 37. tulemus)