LÄÄNE MAAKONNA SPORDILIIT LÄÄNELA
p õ h i k i r i
Mittetulundusühingu LÄÄNE MAAKONNA SPORDILIIT LÄÄNELA muudetud põhikiri on kinnitatud 19. mail 2013. a. üldkogu otsusega.
I ÜLDSÄTTED
1. Lääne Maakonna Spordiliit Läänela (lühinimetus Läänemaa Spordiliit) on avalikes huvides mittetulundusühinguna tegutsev vabatahtlik ühendus, mille eesmärgid ja põhitegevus on suunatud spordi harrastamisele ja selleks tingimuste loomisele.
2. Läänemaa Spordiliit (edaspidi liit) ühendab Lääne maakonna spordiklubisid ja ühendusi ühiste eesmärkide elluviimiseks ning vabatahtliku spordiliikumise koordineerimiseks.
3. Liit on heategevuslik, see tähendab pakub sihtrühmale, mille toetamine tuleneb põhikirjast, kaupa või teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil.
4. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja Eesti Spordi Hartast ning käesolevast põhikirjast.
5. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole liidu eesmärk ega põhitegevus. Liidu tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Tulu või vara liikmete vahel ei jaotata, rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma liikmetele ei anta.
6. Liidul on oma sümbolid ja atribuutika ning tal on nende valdamise, kasutamise ja käsutamise ainuõigus.
7. Liidu asukohaks on Haapsalu, Lihula mnt 10. Liit on asutatud 20.03.1990.a. ning on 1.08.1928.a. loodud Spordiselts Läänela õigusjärglane.
II EESMÄRK JA TEGEVUS
8. Liidu tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa spordi ja tervislike eluviiside arenguks vajalike tingimuste loomisele, edendades liidu tegevust liikmete huvidest lähtudes, heade sporditavade ja traditsioonide ning spordiliikumise põhimõtteid arvestades.
9. Eesmärkide täitmiseks liit:
1) esindab ja kaitseb oma liikmete huve ning õigusi riigiasutustes ja teistes organisatsioonides;
2) toetab ja autasustab sportlasi, sporditöötajaid ja -aktiviste ning teeb ettepanekuid autasustamiseks asjaomastele asutustele ja isikutele;
3) annab välja stipendiume vastavalt kehtivatele tingimustele ja korrale;
4) arendab koostööd teiste spordiorganisatsioonide riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, äri- ning muude ühingute ja üksikisikutega;
5) võib teha kõiki toiminguid, mis on vajalikud tema põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Vahendid selleks saadakse liikmemaksudest majandustegevusest, Eesti Vabariigi ja teiste riikide juriidiliste ja füüsiliste isikute annetustest , kingitustest, päranditest ja nende realiseerimest saadud rahalistest vahenditest, heategevuslikest loteriidest, korjandustest, tasuliste spordiürituste korraldamisest.
III LIIKMED
10. Liidu liikmeteks võivad olla juriidilised isikud, mittetulundusühingutena tegutsevad spordiklubid, -seltsid ja – ühendused, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt liidu tegevuses ning tasuvad ühekordse sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu.
11. Liidu liikmel on õigus:
1) osa võtta liidu üldkoosolekust;
2) valida ja olla valitud liidu juhatuse liikmeks;
3) esitada arupärimisi ja ettepanekuid ning saada teavet liidu tegevuse tulemuste kohta;
4) kutsuda tagasi oma esindajad liidu valitavatest organitest ja liidust välja astuda;
5) kasutada liidu sümboleid ja atribuutikat.
12. Liidu liige on kohustatud:
1) osalema liidu tegevuses;
2) täitma liidu põhikirjast tulenevaid kohustusi ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;
3) tasuma liidu poolt kehtestatud sisseastumis- ja liikmemaksu ning sihtotstarbelisi makseid;
4) hoidma ja kaitsma liidu head nime, seisma liidu eesmärgi ja põhimõtete eest;
5) oma esindajate kaudu osalema korraliste ja erakorraliste üldkogude ning liidu valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös.
13. Liidu liikmeks vastuvõtmise ja liidust väljaastumise otsustab juhatus taotleja kirjaliku avalduse alusel. Kui juhatus keeldub taotlejat liidu liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.
14. Liikmelisust liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda. Liikme liidust välja astumisel, juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus liidus lõpeb.
15. Liidu ümberkujundamisel säilib juriidilisest isikust liikmele liikmelisus liidus seaduses sätestatud viisil.
16. Põhikirjasätete eiramisel või olulisel määral liidu maine kahjustamisel arvatakse liige juhatuse otsusega liidust välja. Liidust väljaarvatud liikmele tuleb tema väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Liikmel on õigus nõuda väljaarvamise otsustamist üldkogu poolt.
17. Liikmelisuse lõppemisel, liikmeks astumise ja liikmemaksu ei tagastata. Kui liikmelisus lõppeb majandusaasta keskel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest.
18. Juriidilisest isikust liikme ümberkujunemise, ühinemise, jagunemise või lõpetamise korral viivitamatult informeerima sekretariaati taasesitatavas vormis.
IV ÜLDKOGU
19. Liidu juhtorganid on üldkogu ja juhatus. Liidu palgaliseks täitevkorraldavaks tööorganiks on sekretariaat, kes oma igapäevase praktilise tegevusega viib ellu üldkogu ja juhatuse otsuseid. Sekretariaadi tegevust juhib peasekretär.
20. Liidu kõrgeim organ on liidu liikmete üldkoosolek, mida nimetatakse üldkoguks, kus iga liidu liige on esindatud 1 (ühe) esindajaga.
21. Üldkogu kutsub kokku juhatus üks kord aastas majandusaasta lõppemisele järgneva poolaasta jooksul ning sellest peab teatama 7 päeva ette. Kutsel näidatakse üldkogu toimumise aeg, koht ja päevakord.
22. Üldkogu pädevusse kuulub:
1) põhikirja vastuvõtmine, muutmine ning täiendamine;
2) liidu eesmärkide ümberkujundamine või uute eesmärkide seadmine;
3) liidu ühinemise, jagunemise või lõpetamise otsustamine;
4) juhatuse liikmete arvu ja liikmete määramine ning nende tagasikutsumine;
5) liidu sisseastumismaksu, liikmemaksu ja sihtotstarbeliste maksete suuruse ja nende tasumise korra kehtestamine;
6) liidu arengukava ja tegevussuundade kinnitamine;
7) majandusaasta aruande kinnitamine;
8) juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes liidu esindaja määramine;
9) presidendi ja juhatuse liikmete valimine.
23. Lihtkirjaliku volikirja alusel võib volitatu üldkogul esindada vaid ühte liiget.
24. Üldkogu on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole liidu liikmetest. Kui üldkogu ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkogu sama päevakorraga. Uus üldkogu on pädev vastu võtma otsuseid kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt kolm liiget.
25. Igal liidu liikmel on üks hääl. Liige ei saa osaleda hääletamisel,kui on tegemist huvide konfliktiga vastavalt korruptsioonivastasele seadusele.
26. Üldkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalevaist liidu liikmetest või nende esindajatest. Liidu põhikirja muutmise ning liidu ühinemise, jagunemise või lõpetamise otsus on vastu võetud kui selle poolt on vähemalt 2/3 üldkogul osalenud liikmetest. Üldkogu otsus loetakse vastuvõetuks ilma koosolekut kokku kutsumata kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik liidu liikmed. Liidu tegevuse eesmärkide ümberkujundamisel või uute eesmärkide seadmi-sel on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek..
27. President valitakse teistest juhatuse liikmetest eraldi;
28. Üldkogu otsuseid võib vaidlustada liidu asukohajärgses kohtus kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
V JUHATUS
29. Liitu juhib juhatus, mis valitakse neljaks aastaks ja koosneb viiest kuni üheksast liikmest.
30. Juhatus peab informeerima liidu liikmeid raamatupidamise aastaaruande esitamisel liidu majanduslikust olukorrast
31. Juhatuse liikmete õigused, kohustused ja nende töö eest tasustamine määratakse täpsemalt nendega sõlmitavas lepingus. Lepingu sõlmib, muudab ja lõpetab üldkogu
32. Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekul osalevad vähemalt pooled selle liikmed. Juhatuse otsuste vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalevate juhatuse liikmete lihthäälteenamus. Juhatus võib otsuse vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
33. Liitu esindavad kõigis õigustoimingutes president või peasekretär ainuisikuliselt või teised juhatuse liikmed ühiselt.
34. Juhatuse pädevusse kuuluvad:
1) üldkogu ettevalmistamine ja selle otsuste elluviimine;
2) liikmete vastuvõtmise ja väljaastumise otsustamine;
3) eelarve kinnitamine;
4) sümbolite ja atribuutika kinnitamine;
5)kalenderplaani kinnitamine;
6)sekretariaadi ning töötasustamise põhimõtete kinnitamine;
7)stipendiumide määramine;
8) liidu autasustamise süsteemi kinnitamine;
9)majandusaasta aruande heakskiitmine ning esitamine üldkogule kinnitamiseks;
10) Peasekretäriga sõlmib töölepingu,ametijuhendi ja varalise vastutuse lepingu juhatuse nimel spordiliidu president.
35. Juhatuse koosolekud kutsub kokku president vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis.
36. Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli.
VI LIIDU VAHENDID JA VARA
37. Liit omab rahalisi vahendeid ja vara, mis on vajalikud liidu tegevuseks ning mis moodustuvad:
1) sisseastumis- ja liikmemaksudest;
2) füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest;
3) riiklikest ja omavalitsuste toetustest;
4) liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustest, sponsor- ja reklaamlepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest ning muudest laekumistest;
38. Liidu majandusaasta algab 01.jaanuaril ning lõpeb 31.detsembril.
39. Liit maksab makse riigi- ja kohalikku eelarvesse õigusaktidega sätestatud korras, samuti esitab statistilisi aruandeid.
VII LÕPPSÄTTED
40. Liidu juriidilise staatuse muutmine pole lubatud.
41. Liidu lõpetamine (likvideerimine), ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras. Liidu likvideerijateks on juhatuse liikmed.
42. Liidu likvideerimisel kuulub allesjäänud vara üleandmisele tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalikõiguslikule juriidilisele isikule.
43. Liidu teated avaldatakse spordiliidu kodulehel, ajakirjanduses ja e-postiga.
