Tüli on majas, ja seda mitte ainult Lääne maakonnas. Kultuuriministeeriumi asjatundjad on otsustanud, et nad koolispordi liitu enam otse ei rahasta, vaid annavad raha maakondlikele spordiliitudele. Kindlasti on neil selleks olnud hea põhjus, sest loodetavasti ei kujunda riik strateegiaid niisama lihtsalt puusalt tulistades. Nende otsuste taga on aastatega kogunenud info ja läbi viidud uuringud, kuid nagu Eestil viimasel ajal kombeks, jätab soovida nii kommunikatsioon kui ka selle sammu põhjendamine.
Oleme nõus, et kommunikatsioon spordiliit Läänela ja Läänemaa Koolispordi Liidu vahel ei ole olnud piisav. Läänela ei soovinud välja anda ebaselget informatsiooni. Ent päris kindlasti ei vasta tõele Läänemaa spordikooli direktori, laskmistreeneri ja koolispordi liidu tegevjuhi Mati Seppi väide, et just Läänela tahab koolispordi põhja lasta. Läänela ei võta otseselt üle kohaliku koolispordi liidu tegevusi, ent omab valmisolekut koordineerida koolinoorte sporti ja liikumisharrastust maakonnas, sest selline on riigipoolne ootus.
Niisiis muutub maakondlike spordiliitude rahastamise süsteem alates 2024. aasta jaanuarist. Kui seni maksti toetust otse koolispordi liitudele, siis nüüd läheb see raha maakondlikule spordiliidule. Laias laastus toetatakse sellega maakondlikke spordiliitude tegevust eelkõige liikumisharrastuse valdkonnas.
Kultuuriministeerium saatis muudatustele viitava kirja kõigile maakondlikele spordiliitudele 22. juunil (nr 8-3/962-1). Vastava kirja sai ka Jõud ja Eesti Koolispordi Liit (edaspidi EKSL). Seetõttu ei saa väita, et puudus info.
Esimese kirja koolispordi liidule saatis Läänela juhatus välja 24. septembril ja selleks hetkeks polnud Läänelal tõesti rohkem infot tilgutada kui see, et võimalust koolinoorte võistlusi ise koordineerima hakata oleme arutanud.
Läänela juhatus otsustas alles oktoobris, täpsemalt 26.10.2023. a koosolekul, et spordiliit on valmis võtma vastutust ja koordineerima 2024. aasta jaanuarist alates Läänemaa koolinoorte meistrivõistlusi ja noorte liikumisharrastuse edendamisele suunatud projekte. Vastavasisulise teate edastas Läänela juhatus 27. oktoobril.
Muuseas on eksitav ka esiküljel oleva Ülle Lassi pildi allkiri – spordiliit Läänela tegevjuht Ülle Lass tahab koos sihtasutusega Läänemaa võtta tööle inimese, kes hakkab maakonnas koolisporti tegema – on eksitav. Samuti on eksitav väide, et SA Läänemaa palkab uuest aastast inimese, kes asub ametisse spordiliidu ruumides ja hakkab tegema koolispordiliidu tööd.
SA Läänemaa võtab tõesti tööle haridusasutuste tervisedenduse spetsialisti, kelle töökohustuste seas on muuhulgas laste ja noorte liikumisharrastuse projektidega tegelemine, kuid kelle tööülesannete hulgas on palju muudki. Koostöö SA Läänemaa ja spordiliit Läänela vahel annab võimaluse rahastada laste ja noorte liikumisharrastuse tegevusi. Tegevus selles valdkonnas on oluliselt laiem, kui vaid koolispordiliidu töö.
Läänela suretab koolispordiliitu?
Läänela ei saa koolispordiliitu kuidagi suretada, sest iga organisatsioon lõpetab oma tegevuse soovi korral ise.
Liikumine on üks tervise olulisemaid alustalasid. Novembris toimunud Läänemaa liikumisharrastuse konverentsil tutvustati planeeritavaid muudatusi. Juba eelnevalt on räägitud sellest lasteaiajuhatajatele, koolijuhtidele, SA Läänemaa nõukogule ning teistele huvilistele. Lasteaiad ja koolid on muudatustega hästi kaasa tulnud ning nad on Läänelale juba esitanud omapoolsed võistluste/liikumisharrastuste edendamise plaanid koos eelarvetega.
Artiklis on suure probleemina välja toodud, et taotluse ja aruande esitamine on tülikas takistus. Samas, kas kedagi tõesti üllatab, et avaliku raha kasutamise korral tuleb esitada nii taotus kui aruanne.
Artiklis on veel Läänelale arusaamatuid väiteid, mida ei oska isegi korrigeerima hakata. Tegelikult on ülekohtune ka Lääne Elu juhtkiri, millest tuleb välja, et Läänela oleks justkui koolispordi liidul naha üle kõrvade tõmmanud. Rahastamismudelit muutis kultuuriministeerium ning parima tulemuse saavutamise eesmärgil hakkavad spordiliit Läänela ja SA Läänemaa tegema olulist ja vajalikku koostööd.
Lääne Maakonna Spordiliit Läänela
_______________________________________________________________________________
Spordi asekantsler: maakonna spordiliitudel on üleriigilise võrgustikuna suurim potentsiaal eestlaste liikumisaktiivsuse kasvatamiseks
Tarvi Pürn, Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler
Täiskasvanutest liiguvad regulaarselt vähem kui pooled, lastest täidab liikumissoovitusi ehk liigub vähemalt 60 minutit päevas ligikaudu veerand. Madal kehaline aktiivsus tähendab aga suurt kulu nii majanduslikult kui ka inimestele tervisele. On selge, et keskselt ei ole inimeste liikumisaktiivsust võimalik sama tõhusalt edendada kui kohapealsete tegevustega, mistõttu on tugevate regionaalsete partnerite olemasolu võtmetähtsusega. Maakonna spordiliit on liikumisharrastuse maakondlik kompetentsikeskus, kelle töö eesmärgiks on nii Eesti laste kui ka täiskasvanute kehalist aktiivsust elukaareüleselt suurendada. Ilma omavalitsuste ja kogukondade kaasamiseta ei ole liikumisaktiivsuse edendamine mõeldav.
Kuni käesoleva aastani olid Kultuuriministeeriumi strateegilisteks partneriteks liikumisharrrastuse edendamisel nii maakondlikud spordiliidud kui ka nende katusorganisatsioonid Eesti Koolispordi Liit ja Spordiliit Jõud. Arvestades, et maakonna spordiliitude tegevus on elukaareülene ja kogukondi kaasav, katusorganisatsioonide juhtimismudel aga ebaefektiivne, otsustas ministeerium suunata alates 2024. aastast olemasolevate katusorganisatsioonide tegevustoetused samas mahus otse maakondlikele spordiliitudele. Nii muutub ministeeriumi strateegiline partnerlus selgemaks ja ühetasandiliseks ning maakonna spordiliitudel on võimalik tõhusamalt ringi korraldada üleriigiliste katusfunktsioonide juhtimine. Efektiivne juhtimine ja kulutõhus avaliku raha kasutus on kõikide osapoolte huvides.
Spordiliit Läänela otsus panna seljad kokku SA Läänemaaga, kellele eraldatakse vahendid haridusasutuste tervisedenduse spetsialisti palkamiseks, on igati loogiline. See toetab ka põhimõtet, et liikumisaktiivsuse edendamine on valdkondade üleses koostöös tõhusam. Toetame terviklikku lähenemist ja maakonna spordiliidu keskset koordineerivat rolli ning mõtet, et maakonna piires ei peaks olema eraldi organisatsiooni koolispordi korraldamiseks. Läänemaa on üks viimastest maakondadest, kus täna on koolispordi juhtimine veel jäänud maakonna spordiliidust eraldi. Mudel, kus ka koolispordi koordineerimise eest vastutab maakonna spordiliit, võimaldab hõlpsamalt leida eri sihtrühmadele ühiselt sobivaid lahendusi ja eri valdkondade koostööd efektiivsemalt korraldada.
Läänela on tegutsenud maakonna huvisid esikohale seades ning teinud head tööd kohaliku liikumisharrastuse edendamisel. Vahendid, mis seni koolispordiks kasutada olid, on jätkuvalt alles, jõudes alates uuest aastast otseteed maakonda ning võimaldades senisest rohkem laste ja noorte liikumisharrastust edendada. Seega ei ole põhjendatud ka kartus, et alates 2027. aastast võiks koolispordisüsteem võrreldes tänasega kvaliteedilt langeda.
